Eesti suurima tänavatantsukooli meeskond võttis ette saja kilomeetri pikkuse Haanja ultrajooksu
Juba mitu aastat on JJ-Street Tantsukooli asutaja ja peatreener Joel Juht tegelenud ultrajooksudega, võttes ette mitmesaja kilomeetri pikkuseid distantse nii kõrbes kui arktilises kliimas. Tema algatas ka idee viia tantsukooli treenerid saalist välja, eemale iseenda mugavustsoonist, et läbida elu esimene ultrajooks. Lisaks treeneritele tuli ettevõtmisega kaasa ka ennast ainsaks tantsukooli “kontorirotiks” nimetav 55-aastane juhataja Peeter Taim.
Kõhklused ei takistanud osalemast
Juht on varem ise Haanja 100 ultrajooksul käinud ja siis katkestas. “Kui mullu olin ennast kirja pannud, siis sõitsin Tallinnast kohale renditud elektriautoga. Tee peal aga sai selgeks, et autot tuleb umbes poolteist tundi Tartus laadida ja pean tagasiteel seda uuesti tegema ning nii koju normaalsel ajal ei jõuagi. Mul on ka oma kiiks, kui mingit võistlust ära ei tee, siis lähen ainult tagasi,” meenutas Juht. Sel korral kaasas ta mõttega kogu meeskonna ning olenemata kahtlustest ja kõhklustest tulid inimesed asjaga kaasa. “Meil on loodud tantsukooli kõrvale lisaks ka liikumist armastavate inimeste seltskond JJ-Street Active, mis annab eeskuju sportliku eluviisi levitamisele. Haanjas ette võetud jooks oli selle klubi tegevuse esimesed viljad ning tuleb olla väga uhke inimeste üle, kes pole professionaalsed jooksjad ning said kirja oma esimese ultra,” lisas Juht.
Haanja Ultra tuleb joosta 6,67 kilomeetriste ringide kaupa ning täispika distantsi lõpetamiseks on vaja läbida 15 tunniga 15 ringi. Viimasele ringile suletakse start kell üheksa õhtul ning need, kes hiljem eelviimase ringi lõpetavad, viimast ringi jooksma minna ei saa. Tänavu oli stardis kokku 74 ultrajooksjat ning 23 maratonijooksjat. Start anti laupäeva hommikul kell 7 ning jooksule tõmmati joon alla sama päeva õhtuks.
Kokku suutsid JJ-Street Active tiimist sada kilomeetrit ära joosta lisaks peatreener Joel Juhile veel Rae vallast pärit Tauri Vosman.
Järgmised pikimad läbitud distantsid olid tänavatantsijatel 86,7 km ja 80 km ning 13 inimest 16st suutis läbida üle 50 kilomeetri. Juhile oli tegemist esimese Eestis tehtud ultrajooksuga ning seda ei saa tema sõnul alahinanta. “Võin rahule jääda, arvestades seda, et see oli pärast kuue kuu pikkust taastumist esimene võistlus. Haanja 100 ultrajooks pole kindlasti mõeldud nõrkadele, see on tõsine pingutus, kus tõusumeetreid tuleb ühele ringile 125 m, mis teeb siis distatsi lõpuks kokku 1875 m tõuse,” selgitas Juht.
Ultrajooks nõudis valust üle olemist
Kui mullu sadas Haanja ultrajooksul vihma, siis tänavu olid tingimused tunduvalt paremad. Rada läbides tuli mitmetel tiimiliikmetel siiski ette keerulisi olukordi ja võitlust iseendaga. “Aja möödudes hakkasid erinevad hädad ja valu tundma andma, järjest rohkem oli vaja suruda edasi tahtejõuga. Metsas puujuurte vahel oli mitu ohtlikku libisemise momente, kus kartsin oma pahkluu pärast. Olen veendunud, et üksi tehes ei oleks tulemus pooltki see, mis sai saavutatud,” kinnitas Kairi Jerlov.
Tiimiliige Emilia Niilo tõdes, et selline kogemus annab emotsioone ja mälestusi kogu eluks. “Kõige raskem oli minul kuuendal ringil, kus
põlved ja jalad hakkasid nii kõvasti valutama, et pidin jätkama kiirkõnniga. Pärast kümnendat ringi ei läinud ma enam uuele, sest üksi
pimedas kõndimise hirm sai võitu,” lisas Niilo.
55-aastane Peeter Taim tõdes, et esmakordselt jooksuvõistlusel kohe 20 kilomeetrit läbida oli tubli eneseületus. “Mina otsustasin Haanja 100 väljakutsega ühineda, kuna kogu JJ-Street tiim otsustas seda teha. Minu puhul tegi selle ettevõtmise eriliseks asjaolu, et olen tegelikult kõige spordi kaugem inimene üldse. See, et ma 55-aastasena jooksin elus esimest korda ja suutsin läbida 20 kilomeetrit, on ju päris hea saavutus,” rääkis Taim.
Osalejate jaoks oli üllatavalt positiivne ultrasportlaste omavaheline suhtlus, toetus ja kogu võistluse kontseptsioon. “Arvasin et mentaalselt on seda rada palju raskem läbida, aga tegelikult kogu aeg kellegagi koos joostes ja juttu vestes möödus terve päev väga kiiresti,” kinnitas enda rekordi teinud ja üle 66 kilomeetri jooksnud Janeli Kunnberg.
Tiimiliige Annely Kõrvel tõdes, et pidi iseendaga kõvasti võistlema. “Kõige raskem hetk minu jaoks oli hääl mu peas, mis ûtles et ma ei jöua aga tegelikult jõudsin. Lisaks suutsin kogu sellest valust ûle olla ja sellele aitas kaasa nii palju rõõmsaid hetki. Ilm oli hea, maastik nagu maalitud ning tiim aitas üksteisele toeks olla,” lisas Kõrvel.
Võistlusel oli kohal nii tuntud jooksusõpru kui ka teisi inimesi, igas vanuses ja üle Eesti. Oli neid, kes võtsid pika päeva ette ilma särgita
ja lühikeste pükstega või neid, kes kasutasid keppe kõndimiseks. “Mul tekkis sellest kogemusest veel suurem isu joosta. Mul oli au läbida paar ringi koos suurepärase eeskujuga Tiina Säälikuga, kes oli parasjagu lõpetamas oma 100ndat maratoni,” märkis tantsija Erika Kesvatera.
JJ-Street Active meeskonna tulemused Haanja 100 ultrajooksul:
Joel Juht: 100 km, 13:53;03
Tauri Vosman: 100 km, 14:49;53
Lenel Karu: 86,7 km, 13:39;49
Brita Kikas: 86.7 km, 14:48;55
Kairi Jerlov: 80 km, 11:43;18
Mari Venski: 80 km, 14,32;47
Mirell Karhu: 73,33 km, 12,34;49
Annely Kõrvel: 73,33 km, 12,34;49
Pipi Kanistik: 66,67 km, 10,56;29
Emilia Niilo: 66,67 km, 12,32;53
Janeli Kunnberg: 66,67 km, 12,40;31
Kertu Kibal: 66,67 km, 12:40;33
Geia Jõemets: 60 km, 10:53;19
Anete Allekõrs: 53,33 km, 10:15;50
Erika Kesvatera: 33,33 km, 5:24;22
Peeter Taim: 20 km, 3:37,08
Allikas: JJ-Street Tantsukool
