Baltica pärimuspeol jagati pärimusauhindu!

Fotol: Maret Tamjärv ja Baltica peakorraldaja Monika Tomingas Rahvusvahelise Baltica pärimuspeo avakontserdil 2. juunil Tallinnas Tornide väljakul tunnustasid Eesti Folkloorinõukogu  ja Eesti Rahvuskultuuri Fond pärimusvaldkonda panustavaid inimesi, kooslusi ning tegusid.

Välja anti preemiaid järgmistes kategooriates:
  Auhinnaga tunnustatakse pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes innustavad teisi sellega tegelema.
 
Kreete Viira on olnud beebi- ja lastefolgi ringide eestvedaja juba üle 20 aasta ning teeb seda siiani mitmes Eesti paigas. Tema käe all tegutsevad laste folgiringid Tallinnas Nõmme Kultuurikeskuses, Tartus Haldjaperes ja Viljandis Pärimusmuusika Aidas aitavad hoida alles meie esivanemate liisusalme, laule ja mänge ning rahvakalendri tähtpäevadega seotud kombeid. Kreete usub, et (laste)pärimuse elushoidmiseks ei ole vaja mitte midagi muud teha, kui lastega mängida. Pärimus on elus siis, kui see levib suuliselt ning kui seda ei suruta raamidesse.
                                         Pärimuskultuuri preemia eesmärgiks on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Preemiat antakse välja kord kolme aasta jooksul.
 
Eve Burmeister ja MTÜ Wäega Wärk eestvedamisel on Märjamaal ja kogu Raplamaal pärimust otsitud, leitud ja edasiantud. Wäega Wärk naised on lauljad, tantsijad, pillimängijad, kes oskavad teha käsitööd, valmistada esiemade kombel maitsvaid toite, kanda auga omatehtud, kaunistatud ja ka taaskasutatud riideid, lisaks tunnevad nad läbi ja lõhki oma kandi pärimuspaiku. Et eeskuju on nakkav, leiab pärimuseni tee üha rohkem igas vanuses inimesi - loovus- või toidutegemise ringi, keraamika, tikkimise või Teppo tüüpi lõõtsa valmistamise kursuse kaudu.  
  Kristjan Toropi (1934−1994) poolt 1994. aastal algatatud kogumisstipendiumi eesmärgiks on toetada tantsuloomingut ja rahvatantsuga seotud rahvaluuleainestiku kogumist, mida antakse välja kord kolme aasta jooksul – Baltica pärimuspeol. 
 
Olev Jaksi on teeninud preemia oma pikaajalise ja süstemaatilise eesti lõõtsamuusika traditsiooni jäädvustamise ning populariseerimise eest.  Koos oma filmimeeskonnaga on ta salvestanud lõõtsapillimehi ja pillimeistreid, simmaneid ja lõõtsamuusika festivale ning muid olulisi lõõtspilliga seotud sündmusi alates 2020. aastast. Olev Jaksi on kaardistatud lõõtsapillimehi üle Eesti, salvestatud nende lõõtsamängu, teinud intervjuusid pillimängu õppimise, pilli saamislugude ja muude teemade kohta. Salvestused on leitavad Youtube’i kanalilt Eesti Rahvalõõts Plus. Eraldi väärib esiletoomist videote sari “Eesti lõõtspillimängijate entsüklopeedia”.
 
PÄRIMUSVALDKONNA AASTAPREEMIAD
  Folkloorikuraator on paikkonna, kogukonna pärimuskultuuri liikumise eestvedaja, kelle tegevuse eesmärgiks on tõsta oma piirkonna elanike teadlikkust pärimuskultuurist ning soodustada sellealast tegevust. Aasta folkloorikuraatori tiitel on Eesti Folkloorinõukogu poolt tunnustuseks ja innustuseks kuraatorile vabatahtliku töö ja suure panuse eest folklooriliikumisse.
 
Merle Tombak on innukas ja initsiatiivikas naine Võrumaal, kes leiab vabanduste asemel alati võimalusi. Talle meeldib näha väikeste detailide taga suuremat pilti ning olukordi analüüsida, mõtestada. Merlet tuntakse inimesena, kelle peale võib loota ning keda usaldada. Temast õhkub palju positiivset energiat, millega on lihtne teisi kaasa tõmmata ning kui vaja- ka läbi seinte minna.
  Folklooriklubi Maatasa on ainulaadne pärimusliku laulu, pillimängu ja tantsuga tegelev folkloorirühm, kelle eriliseks armastuseks on just Lõuna-Eesti seadmata pärimus. Juba kolm aastat on Folklooriklubi Maatasa korraldanud rahvusvahelist veebisaadet Tartu Folk-Off, mille valmimiseks panustavad liikmed ise, kusjuures professionaalsel tasemel - alates kujundustest ja fotodest ja helisalvestustest kuni spetsiaalselt saate jaoks arendatud tarkvarani.  Eelmisel aastal anti kümneid kontserte ja tantsutubasid Tartus ja kõikjal Eestis. Iseseisvuspäeva puhul korraldati juba teist aastat linnarahvaga ühine Uisurahwapido Tartu raekoja uisuväljakul Maatasa muusika saatel.  
  Urmo on üle kümne aasta vedanud autentse meestelaulu kollektiivi Arhailised Mehed ja on vabatahtlikult võtnud oma südameasjaks koguda ning taasesitleda kohalikku pärimust. Möödunud aasta oli Urmole väga tegus: ülesastumine Peetri regilaulude kogumiku esitlusel, Arhailiste Meetse 10nda sünnipäeva tähistamine ning teise plaadi ilmumine, rahvakalendri tähtpäevade laulude salvestamine ja kommete tutvustamine, Jüri Wälbe Ambla kihelkonna rahvaluule kogumisretkede päevikute ettelugemine ning avaldamine jpm. Oma särava isiksuse ja rõõmsa meelega innustab Urmo eri vanuses inimesi pärimuskultuuri austama.
  Kolga-Jaani Folgiklubi sündis olude sunnil - Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud rahvuslikus stiilis eeskava ettevalmistamisel. Alustuseks katsetati regilaulude laulmist, sealt edasi liiguti juba rahvalike tantsude juurde. Folgiklubiliste koostegemise lust on päev päevalt vaid kasvanud, regilaulude laulmist ning tantsusamme aga juba teadlikult lihvitud. Tänavuse Vabariigi aastapäeva kontsertkava oli juba kokku pandud vaid Kolga-Jaani piirkonnast pärit regilauludest ja tantsudest, kandes edasi just oma piirkonna pärimuskultuuri. 
  2014. aastast alates on Ruhnu saare üks oodatuimaid kultuurisündmusi Ruhnu viiulilaager. Laagri prioriteediks on katkenud ruhnurootsi muusikatraditsiooni uurimine ja taaselustamine, eesmärgiga anda saarele tagasi kunagi seal kõlanud muusika. Kuna viimased ehtsad ruhnurootsi pillimehed on tänaseks meie seast lahkunud, on nende repertuaari elushoidmine ja edasi õpetamine hindamatu väärtusega.
Ruhnu viiulilaager on avatud nii algajatele, hobimängijatele kui professionaalidele, eelkooliealistest täiskasvanuteni. Korraldajad Karoliina Kreintaal, Lee Taul, Sänni Noormets ja Kairi Leivo on leidnud endas entuasiasmi ja motivatsiooni tuua lisaks ruhnurootsi muusikale saarele ka rahvusvahelisi maailmatasemel külalismuusikuid.  
  Seto rahvarõivad on mahukas setode rõivaste ilu eksponeeriv koguteos, milles sisalduvad fotod ja artiklid annavad täieliku ülevaate seto rahvarõiva kaunidusest, erisustest, otstarbest ja muutustest. Raamatus on peatükid naiste ja meeste rõivastest, kinnastest, sukkadest ja kasukatest, laste rõivastest ning seto rõivaste kajastamisest rahvalauludes. Lugeja saab ülevaate seto ainesest tänapäeva moes ja leiab esemete lõikelised joonised. Teose vahele on jõudnud 20 autori artiklid, mis annavad põhjaliku ülevaate igast väiksemast detailist seto rahvarõivaste juures, aga ka rõivaste ja kandmisviiside muutumisest ajas. Raamatu koostaja on Ingrit Kala, toimetaja Maret Tamjärv ja kujundaja Evelin Urm.  
  Baltica pärimuspidu Tallinna Tornide väljakul kestab 4. juunini. Seitsmel laval astuvad üles pillimehed, lauljad ning tantsijad kõikjalt Eestist, oma paikkondlikku pärimust tutvustavad Kihnu Kultuuriruum, Viru Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ning Vana-Võromaa Saatkond, tervist saab kosutada Alar Krautmani Terviseakadeemias, näpuosavust harjutada lausa 15-s erinevas õpitoas. Maitse- ja ravimtaimede maailmaga aitab sõprust sõlmida Hildegardi Aed.

Täpsem info: baltica.ee.

Allikas: Eesti Folkloorinõukogu
Tagasi üles