Euroopa põllumehed ja ühistud Stockholmis: toidujulgeolek vajab tugevat ja ühist põllumajanduspoliitikat
Euroopa põllumajandustootjad ja -ühistud allkirjastasid 15. oktoobril Stockholmis ühise deklaratsiooni ELi riigi- ja valitsusjuhtidele. Selles kutsutakse liidreid tugevdama ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja käsitlema toidutootmist Euroopa julgeoleku osana. Eesti põllumajandus- ja toidusektorit esindas kongressil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) EL Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov.Deklaratsioon „Euroopa viimane võimalus oma põllumajanduse ja toidutootmise kindlustamiseks on nüüd“ võeti vastu Euroopa põllumajandustootjate ja -ühistute 12. kongressil ning see on adresseeritud Euroopa Ülemkogule. Sektori hinnangul ohustavad tulevase mitmeaastase finantsraamistiku ja ÜPP ettepanekud põllumajanduspoliitika rahastust, ühist olemust ja prognoositavust. Põllumehed ja ühistud kutsuvad liidreid tegema valikuid, mis kindlustavad Euroopa toidutootmise pikas plaanis.
Deklaratsioonis on kuus põhinõudmist:
- Põllumajandus peab olema Euroopa julgeoleku ja kaitse tugisammas. Toit on strateegiline vara ja põllumehed on Euroopa esimene kaitseliin.
- ÜPP eelarve peab jääma vähemalt praegusele tasemele ja seda tuleb inflatsiooni võrra korrigeerida.
- ÜPP peab jääma ühtseks. Liikmesriikide võimalused ja valmisolek oma toidutootmist toetada on erinevad, mistõttu tekitaks väljapakutud raamistik ühisturul ebavõrdse konkurentsi.
- Põllumajandus peab olema Euroopa konkurentsivõime nurgakivi ja turud peavad toimima. Euroopa Konkurentsivõime Fond peab ÜPP-d täiendama, mitte asendama.
- ÜPP peab arvestama Euroopa põllumajanduse mitmekesisusega ja muutuma lihtsamaks. Ühesugused nõuded kõigile ei sobi.
- Põllumehed ja ühistud vajavad kindlust investeerimiseks ja tootmiseks ning tuge põlvkondade vahetuseks. Muutustega suudavad nad kohaneda, õigusliku ebakindlusega aga mitte.
„Euroopa toidujulgeolek vajab tugevat ja ühist põllumajanduspoliitikat. Samas on liikmesriikide põllumajandus ja tootjate struktuur väga erinev. ÜPP peab jätma piisavalt paindlikkust, et saaksime Eestis toetada oma tootjaid kõige paremal viisil,“ ütles kongressil EPKK-d esindanud ELi põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov.
„Eestil on põllumaa ja oskused, kuid meie tootlikkus hektari kohta on madal ja toodangu väärindamisel jääme paljudest riikidest maha. Selle taga on aastatepikkune investeeringulõhe. Vajame investeeringuid loomakasvatusse ja uutesse farmidesse, aiandusse ja töötlemisse, teravilja väärindamisse, biogaasi ning toidutööstuse automatiseerimisse. Kui investeeringud praegu hoogu ei saa, jääme parimal juhul paigale ja sõltume üha rohkem impordist. Seepärast peavad ÜPP vahendid jõudma täies mahus põllumajanduse ja toidutootmise investeeringutesse. Tahame, et meie inimeste laual oleks kohalik, taskukohane ja kvaliteetne toit,“ lisas Laaneväli-Vinokurov.
Taust
Stockholmi deklaratsiooni koostasid Euroopa põllumajandustootjate katusorganisatsioon Copa ja põllumajandusühistute katusorganisatsioon Cogeca. Need esindavad miljoneid põllumajandustootjaid ja tuhandeid ühistuid kõigis 27 ELi liikmesriigis. Copa ja Cogeca presidendid saatsid deklaratsiooni Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale ning koopiana Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Parlamendi presidendile Roberta Metsolale.
Deklaratsiooniga saab tutvuda: https://epkk.ee/euroopa-viimane-voimalus-oma-pollumajanduse-ja-toidutootmise-kindlustamiseks-on-nuud/
Lisainfo
Kaie Laaneväli-Vinokurov
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Rue de Treves 61, 1040 Brüssel
Telefon: +372 53 730 600
E-post: kaie@epkk.ee
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
